Militaarne Pakri
Lugu raamatust "SALAPÄRANE EESTI"
PAKRI LENNUKATASTROOFID ehk miks oli Nõukogude lennuväes tavapärane „loomulik kadu”...
„Õppepommitamised Pakri saartel olid tavapäraseks vaatepildiks rannarahvale ja Paldiski elanikele. Neid ei vaevutud varjamagi! Seetõttu said Paldiski koolilapsed tihtipeale tundide ajal aknast jälgida, kuidas kaugusest liginesid madallennul teraslinnud, heitsid saare kohal alla oma surmava koorma ning plahvatuste leegimöllus tõusid taas kõrgusesse ja kadusid silmapiiri poole. Ühel korral aga mingil põhjusel üks lennukitest ei suutnud end plahvatusest eemale kiskuda. Järgmisel momendil lahvatas taevas leekidemöll ning lennuk sööstis tulelondina puude vahele. Möödus vaevalt tund-paar, kui kooli ilmusid pikkades nahksinelites tõsised mehed. Lennukiõnnetust näinud lapsed käsutati oma kohtadele ning neil kästi aknast täpselt juhatada, kus oli märgata leekidemöllu. Küllap mehed isegi ei teadnud, kuhu nende pommitaja täpselt alla oli kukkunud. Igaks juhuks aga sooviti enne järgmist pommitajate lainet sündmuspaik tuvastada ja üle vaadata. Lastel kästi vait olla ning toimunust mitte kellelegi sõnagi iitsatada.” (Kalvo, Paldiski elanik)

Pakri saared on pommitabamustest täksitud nagu Kuu pind meteoriidikraatritest. Nõukogude perioodil kasutati saari õppepommitamiste polügoonina, sinna heitsid oma hävitava laengu teiste seas ka Kaug-Idast startinud strateegilised pommitajad. Et kümned tunnid lennuki kabiinis kurnavalt mõjusid, siis pole ime, et Pakri saarte pommitamiste käigus aeg-ajalt ka mõni lennuk piloodi vea tõttu alla kukkus. Paldiski elanike seas olid avalikuks saladuseks aeg-ajalt saarte kohal lahvatanud tulelondid, mis tähistasid järjekordse lennumasina hukku. Kuna aga saartele loobiti väga erinevat tüüpi hävitusrelvi - alates tavalistest pommidest, lõpetades bioloogilise relva ning tuumarelva makettidega - on kerge mõista, mis sai allakukkunud lennukites viibinud lenduritest. Saartel kõndiminegi oli ohtlik, kuna iga hetk võis hooletust sammust õhku lennata. Lennuki allakukkumine käivitas ahelreaktsioonina ümbruses vedelevate lõhkekehade plahvatamise. Selles tulepõrgus ei saanud keegi ellu jääda! Lennukiosasid ja -vrakke leidub saarel kõikjal. Kõrges rohus ringi kahlates pole imestamist väärt, kui mõnele lennukikere jäänusele komistad. Hukkunud lendurid maeti suure saladuskatte all Paldiski linna kalmistule, samasse, kus puhkasid ka läänerannikul uppunud allveelaeva meeskonnaliikmed.
Marko Kaldur, 2008
|